Liigu sisu juurde

Sprotid õlis

26. juuli 2011

Kesk-Mongoolias matkates toitusime sellest, mida kohalik pererahvas loomadest tootist ning sellest, mida giid kaasa oli võtnud. Siinne maa on hea loomakasvatuseks aga nigel põllupidamiseks. Juurikad on kallid.

Üks tüüpilisi roogasid on Mongoolia wok, ehk ise tehtud jämedad nuudlid segatakse hobuse/lamba/lehma lihaga, juurde veidi porgandit. Seda valmistatakse geris asuva raudahju peal, millel võetakse pealiskaan ära ja sinna pannakse suur malmpann, mis siis otse leekidel soojeneb.

Samuti süüakse palju riisi, mille kõrvele lihahautist pakutakse. Mõned lõigud kurki-tomatit ehk ka.

Pererahvalt saab airagi (kääritatud hobusepiim), mida valmistatakse ainult suvel. Esimene lüps võtab 3-4 päeva aega, et käärima minna. Edasi lisatakse juba iga päev värsket piima juurde, hoides niimoodi kuni septembrini jooki parajana. Airag on toitev ja väidetavalt on mõnikord suurema alkoholisisaldusega kui õlu. Maitseb väga hea. Midagi kumõssi taolist, kui mäletate sellist jooki nõukogude ajast. Iga pere airag on muidugi erineva maitsega. Mõnikord segatakse sinna sisse vist ka võid, sest proovisin ka versioone, kus kollane rasvakiht peal hulpis.

Maitsestamata jogurtit on vabalt saada. Kuivaks jogurtiks kutsuvad nad kuivatud kõva juustu. Lisaks teevad nad toodangut, mis meenutab Serbias pakutud kajmakit ehk väga värsket juustu, mis paari päeva halvaks läheb. Jakivõi on laialt levinud.

Hommikusöök on kõige kesisem – pakutakse saia-leiba ja sinna peale moosi ja nutellat. No, kuidas Sa sööd hommikul kohe magusat? Õhtusöögid olid meie seltskonnas alati küsimärgi all, sest esimese kolme päeva giid oli tobe inimene ja ka nigel kokk. Seega, kas lähed voodisse mõnusa täis kõhu või vaid nälja kustutatuna ei olnud ette teada.

Giidi vahetuses pärast seitsmetunnist ratsamatka mäkke jõudes, küsis ta, kas keegi kala soovib? Ja võttis kotist välja sprotid õlis. Teised muidugi ei teadnud sellest tootest midagi. Ma tormasin kohe uurima. Kurat. Läti omad. Maitsesid muidugi imeliselt.

Mongoli maarahva elu keskus on nende ger. Seda tuntakse meitel ka jurta nime all. Kas geril ja jurtal on mingi oluline vahe, ei oska ma öelda. Ger koosneb sõrestik-seinast, mille lipid on nahaga kokku seotud. Keset geri on kaks tugiposti, mis otsast T-kujulised ja sinnapeale toetub katuserõngas. Sõrestikust katuserõngani jooksevad puutalad. Nende vahele saab riputada näiteks pesu kuivama ning leidsin sealt ka laste koolivihikuid jm asju. Puit-detailid s.h uks on reeglina kaunistatud kohalike kaunite kunstide valdajate poolt.

Sooja hoiab vilt, mida kaitseb pealt nahk. Katuse-auk on võimalik nööri vedades sulgeda – tõmmad niiviisi naha sinna ette. See muidugi eeldab, et korsten on eest ära võetud. Katuse augu all on raudahi, mille suits raudkorstnat pidi välja juhitakse.

Seinte ääres seisavad paari kummutit või kappi ja voodid. Buduaatriks on peegel, reeglina roosade plastlilledega kaunistatud, mille kõrval või kohal ka perekonna pildid. Voolu annab päikesepatarei, mille taha on ühendatud nii 12V tarbiv raadio, televiisor kui pirn. Kõiki töid tehakse nii geris kui väljaspool ilma lauata – olgu see siis kokkamine või puudesaagimine maapinnal.

From → Mongoolia

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: