Liigu sisu juurde

Öösel on kõik kassid hallid

3. aug. 2011

Pange palun lõug põrandale. Seadke end veidi mugavamalt. Valmis? Pange nüüd varbad enda nina ette maha. Just-just, niimoodi üle selja end painutades. Tehtud? Tore. Nüüd pange lakke köis, võtke 2m kõrguselt kinni ja teise käega nii madalalt kui ulatate. Vinnake oma keha maaga paralleelselt, et moodustaksite T-tähe. Kas teie sõber on ka seal? Paluge tal selili visata ja neli käppa taevapoole sirutada. Istuge ta jäsemetele – kannikad kätele ja jalad jalgadele. Visake nüüd paar saltot maandudes samasse asendisse.


Need ei ole sugugi kõige raskemad trikid, mida hiina akrobaadid armastavad vaid mõned hea algasendid, mida lihtne kirjeldada. Kõiki neid samu asju saab kombineerida zhongleerides pallide, kaabude, trummide jm atribuutikaga, kas siis käte või jalgadega. Reeglina istub teil paar sõpra seljas või hüppab teist üle, et etteaste põnevam oleks.
Kui otsustada akrobaatide show alusel, pole kahtlustki, et kollane rass vallutab maailma. Ent see on kõigest show. Kui astute reaalsesse Pekingisse tagasi, siis olete ümbritsetud keskpärasuse, tülpinud ja juhmi massiga, kellele on jõukohased vaid lihtsad ülesanded, mida saab robotina sooritada. Mõtlev, loov ja abivalmis Pekingi inimene on kas haruldus või juba lõplikult välja surnud liik.

Lõplik loetelu headest asjadest Pekingis:
– akrobaatide show
– tänavatoit ja lihtsad söögikohad
– õhtune melu põiktänavates
– kaupade hinnad
– isetegevus kesklinnast eemal parkides, platsidel ja bulevaaridel
– kellade näitus Keelatud Linnas

Vaatamisväärsuste pärast pole siia mõtet tulla. Saate parema elamuse fotoraamatut või mõnda filmi vaadates. Kui ise tulete, siis ei saa nii lähedale ja võistlete hiina hordidega koha pärast, mitte ei jaluta rahulikult mööda teile meeldivat marsruuti.

Linn on nagu ka inimesed iseloomutu ja stiilitu. Lihtsalt ruutkilomeetrite kaupa betoondzunglit. Öösel, kui rämps ja sodi välja ei paista, plassid värvid asenduvad värviliste tulukestega ning kõrvetav päike taandub sooja niiskuse ees, on linna hutongid ja öised turutänavad mõnusad patseerimiseks, väikestviisi kauplemiseks ja mõne toreda söögikoha leidmiseks. Toit on võrratu, kaupade hinnatase hiinakraamile kohane. Ainus koht maailmas, kus ei häiri, et kogu nänn on made in china.
Bussipeatustes (rääkimata metroost) reguleerivad 2-3 bussisaatjat lipukestega reisijate järjekordi, annavad bussijuhile märku, kus peatuda ja teevad mögafonist teadaandeid (vihje linnavalitsusele õppereisiks sotsiaalsete töökohtade loomiseks).
Liiklust Pekingis tegelikult ei ole. On seisklus. Bussisõit kesklinnast rongijaama võtab aega üle tunni. Rongijaama läbib ca 100 000 reisijat päevas – see on ju terve laulupidu. Inimesed rögastavad ja tatistavad, kuhu juhtub s.h ka näiteks rongijaamas sees. Lapsi pissitatakse samuti kõikjal s.h muuseumi trepil, üks üritas ka bussis uksel seda teha.
Kogu selle tralli püant on see, et siit ära saada on jube keeruline – kõik rongipiletid on pikalt väljamüüdud. Igati loogiline – kes ikka tahaks siin linnas olla – esimesel võimalusel pannakse putku. Mingid piletid me siiski leidsime ja laseme siit suvalises suunas jalga.
Jääb vaid loota, et piirid peavad.

Internetiga on ka suht halvasti. Seega postitused viibivad.

From → Hiina

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: