Liigu sisu juurde

Veinikaevandus

5. mai 2012

Ma kahtlustan, et armsad lugejad, teavad Moldaavia veine kui „peete“. See on siis see odav solk, mida toodeti peamiselt Vene NSV turule ja mida kohalikud ise kunagi ei joo. Eks ta levis läbi nõukogude kaubandusvõrgu ka meie selvehallidesse. Ehk levib siianigi, ei oska öelda. Nõukogude Liidu lagunemisel toodeti Venemaale solki suure hoolega edasi, äri oli isegi nii hea, et vene investori ostsid paljud kohalikud veinitehased ära. Siis aga läks midagi poliitilisel tasandil viltu, Vene Toiduamet avastas, et Moldova vein on vene kodanikele kahjulik ja keelati import. Nii nagu Eesti transiidiga, said peamiselt kannata vene kodanikele kuuluvad ettevõtted ja eks ka kohalikud töötajad.

Tegelikult on kohalik veinitööstus teist nägu. 2007.a. Guinessi rekordite raamatu esikaant ehib Milestii Mici veinikeldri pilt – maailma suurim veinikollektsioon. Sinna me suundusimegi, et mõista paremini, mis on Moldova veinikultuur ja tööstus.

Moldovas ehitatakse enamus maju paekivist. Seda kaevandatakse spetsiaalsete blokke lõikavate masinatega mägede seest. Nii tekkis Milestii Mici kaevandusse 200 km käike (182 000 ruutmeetrit), kus alates 1969.a. toodetakse ja hoitakse veini. Maa-alused paekivi käigud on ideaalse temperatuuriga – olgu õues + või – 30 kraadi, siin, 85m sügavusel, on ikka 12 kuni 14 kraadi ja hämar.

Seina pealt on näha, milliseid klotse masin kunagi välja lõikas. Otse mäe seest maja seinaks. Nende paekivi klotside järgi sai Chisnau oma hüüdnime Valge linn (järjekordne Belgrad / Beograd).

Kaevanduskäigud on lihtsamaks orienteerumiseks saanud tänavanimed – Cabernet, Pinot, Savingon Blanc jne. Loomulikult ei jätku viinamarja sorte, et kõikidele käikudele nimed anda, aga külastajatele avatud osa jaoks ikkagi.

Käikudesse lastakse loomulikult vaid giidiga aga Sinu oma autoga. Väravas loetakse täpselt üle, palju inimesi siseneb ja väljub, et teaks, millal on vaja eriüksus välja saata eksinud turisti otsima. Ja siis sõidadki autoga, giid soovitab, kuhu keerata ning Su teed palistavad tammevaadid – kokku 1200 tükki, igaüks 800-1200 deka-liitrit. Ma ei tea, miks veiniäris on popp rääkida dekaliitrites, aga austagem seda majandusharu eripära.

Vaadid on kõik käikudes sees ehitatud, Karpaatidest ja Krasnojarski kraj’st toodud puidust. Nad on liiga suured, et oleks saanud sisse vedada – mõned käigud on madalamad kui teised. Iga tammevaadi juures näete väikest luuki – sealt poevad sisse töötajad, kes vaate puhastavad. „Kui pea ja õlad läbi mahuvad, siis mahub ka kõik muu“. Klaustrofoobikutele see töö vist ei sobi.

Enne kui jõuame veinipudelite kollektsioonini, sõitsime mööda veel maa-alusest kosest. Kaevandades, satuti mõnigi kord veesooneni, ning käik läks veesoonest altpoolt – nii tekkisid käikudesse mõned täiesti looduslikult kosed.

Veinikollektsioon ise on arusaamatu asi – 1.5 miljonit pudelt ca 150 kaupa seina sisse rajatud orvadesse laotud. Kõik loomulikult märgistatud ning enamus neist ämblikuvõrkude, tolmu, hallituse jm kihtidega kaetud. Lisaks atmosfääri lisamisele on see kõik ka veinile hea – täiendav looduslik kaitse valguse eest.

Mitmed eraomanikud on rentinud endale isikliku orva, selle trellitanud ja lukustanud ning hoiavad ka oma isiklikku kogu siinses keldris. Kallimad kohalikud veinid lähevad kaubaks 2800 USDi pudel.

Pärast ekskursiooni istusime käiku rajatud kaminasaali, kus on ainus maa-alune mobiililevi koht ja kohalike moosekantide ja keelt alla viivate rahvusroogade saatel lasime kohalikel veinidele hea maitsta. Sa tead, et sellest tuleb üks suurepärane pühapäev kui Sa lõped oma esimese pudeli Merlot’d ja kell pole veel 12 saanudki.

From → Moldova

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: