Liigu sisu juurde

Õhtusöök

17. mai 2012

Kevadine Georgia menüü on midagi sellist:

  • Valges veinis hautatud lammas erinevate ürtide ja hapude ploomidega, leem süüakse saiaga ära
  • Kümne-sendise läbimõõduga viht rohelist – sibul, petersell, tarragon ja redised
  • Lamba kondiga grill, maitsestamine teadmata, aga minu hinnangul ilma marinaadita vaid ürtide ja pipra-soolaga
  • Kana ja sea shaslõkk värskete punase sibula rõngastega
  • Rohelistest hapudest mureli sugustest ploomidest pigistatud hapu paks kaste liha kõrvale (väidetakse, et need on aletshod)
  • Küüslauk õlis, kastmeks mõeldud
  • Musta sarvedega lehma grill (mu vene keel ei võimaldanud aru saada, mis elajasega tegu on)
  • Tomati-kurgi-rohelise kraami salat. Värske kraam omas mahlas ja õlis. Vahetevahel rohelise pipraga, mis on terav.
  • Noor lehma piimast tehtud juust (ca sendi paksused viilud)
  • Khinkaalid, isegi minusugusele suur-suule, kaks ampsu tükist vähemalt. Leem on taigna sees, seega kui hammustad, siis suu täitub hea kraamiga ning voolab ka mööda lõuga alla
  • Friteeritud jõe-kilu (teadmata liik, välja näeb nagu kilu, aga elab jões)
  • Maisijahust küpsetatud käkk, millele on kollast juustu sisse segatud
  • Juustupirukas, võib ka laevukese kujul ja toore munaga, mida kuuma juustuga segades tekib omamoodi äge plöga
  • Omlett
  • Seamunad (ainult aserite juures)
  • Grillitud baklažaan, juustuga või ilma
  • Praetud kartulid
  • Pirni, sidruni või tarragoni (tarhun) limonaad
  • Borjomi või muu mineraalvesi
  • Alkohol vastavalt eelistustele. Kohalik õlu, koduvein või chacha (viinamarja viin)

Käisin söömas vaid sellistes kohtades, kus peremees väidab, et kõik on „ökoloogiliselt puhas kraam, ise turult tõin“ ning kohalikud väidavad, et nendes söögikohtades kunagi külmutatud liha sööma ei pea. Pere-restoranid lubavad klientidel oma koduveini või chacha kaasa võtta. Korgitasu ei rakendata. Oma vein on piisavalt oluline kultuuri osa, et selle joomist ei ole viisakas keelata. Korralikud veinimehed väidavad, et nende vein on puhas toode s.t ei ole suhkrut ega vett pandud vaid puhas kääritatud viinamarja mahl. Minu võõrustaja näiteks kasvatas eelmine aasta poolteist tonni viinamarju, millest veini teha.

Nagu te kõik teate, on Georgia toostide kaupa joomise riik. Niisama napsitamine ei ole kombeks. Kes tahab sea kombel lürpida, see joogu õlut. Õllega ei kõlba tooste öelda. See on veini ja käraka pärusmaa. Veini juuakse väikestest 50ml ilma jalata klaasidest ning sageli „põhjani“. Toostide ütlemine on tavaliselt laua pealiku töö, kuid teised on teretulnud tema lahkel loal omapoolsete toostidega täiendama.

Mõned põhimõtted (vaatluste põhjal), mida jälgitakse:

  • Esimese ja teise toosti vahe on küllaltki lühike
  • Sõltumata sellest kui lõbus on pidu, siis esimese 4-5 toosti seas võetakse ka nende terviseks, keda meie seas enam ei ole
  • Pärast seda võetakse järgmine toost küllaltki kiiresti, et härdast hetkest üle saada
  • Kiriku viimane etiketi soovitus on pärast lahkunute toosti võtta järgmisena kaitseinglite terviseks; sealt edasi saab jälle maisemata teemade juurde tagasi minna.
  • Juhul kui lauas on naisi (ega neid nüüd liiga tihti ligi ei lasta) siis võetakse millalgi kindlasti ka nende terviseks. Seda ei ole samuti viisakas jätta liiga lõppu
  • Mingi toost tuleb enne lahkumist ka tee peale võtta, aga selle teema on vaba
  • Levinumad muud teemad on vanemate terviseks, sõprade ja sõpruse terviseks, kodumaa terviseks, tervise terviseks, külaliste terviseks, laste terviseks, lauas mitte olevate naiste terviseks, armastuse terviseks, edu terviseks. Toostile eelnevad (või on see toosti osa) mõned sissejuhatavad laused ning siis ütled, mille terviseks siis juuakse.

Esimesel paaril korral lööb esmatulija (kes ma enam ei ole) pahviks toostide pikkus ja härdus. Siis hakkad märkama, et tegemist on mõne plaadiga CD-boxiga, kust erinevaid tooste valitakse. Eks see ole paratamatus kui nad iga sööma ajal peavad joomiseks tooste ütlema, et need kuluvad pähe ja saavad mingi hetkel lihtsalt viisakusväljenditeks. Kasutasin seda plusspunktide teenimiseks ära ja tulin paari oma toostiga lagedale. Pärast kolmandat toosti nõuti, et edaspidi mina tooste teeks, sest need on nii huvitavad. Muidugi on huvitavad, kui pead õhtust-õhtusse samu tooste kuulama ja nüüd viiking tuleb pahvaka värske õhuga. Aga noh, hea tunne ikka kui suudad georgialased nende oma alal Sind tõsiselt võtma panna. Äkki peaks laulma ka õppima?

From → Georgia

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: