Liigu sisu juurde

Savivere ja Juustuste

22. mai 2012

Gruusias ringi sõites on tore jälgida FIEde koondumist. Nad kindlasti ei koondu liitudesse või registreeri ennast ametlikult, kuid nad koonduvad füüsiliselt. Kui maantee järjekordset ridaküla läbib, ei tea ette, kes sinna koondunud on.

Näiteks on savipotiküla, kus maantee ääres ca 2 kilomeetri jooksul on mõniteist savipoti müüjat. Väikesed, kuhu võiks lille või mee sisse panna ning suured, kus 50 liitrit veini säilitada. Teises külas müüdi võrkkiikesid ja päikesetoole. Kolmandas liha. Neljandas vorsti. Või ma arvasin nii. Pärast tuli välja, et pähklitest on niit läbi torgatud ja seda siis viinamarjamahla sees loksutatud kuni see sinna külge kleepub ja siis tekib selline 15-20 senti pikk vorst. Räägitakse, et susserdajad on hakanud želeed kasutama mahla asemel. Petturid sellised, kes ei viitsi käsitööd teha.

Nii nagu koonduvad sama toote müüjad, kujuneb välja ka identne turundus. Näiteks juustukerad seisavad niisama tee ääres laua peal ja marli all. Peremees küllap toimetab aias või garaažis. Enamus müüjaid logeleb niisama oma kraami juures, aga leivakülas memmed seisavad ühes käes suur pirukas ja lehvitavad sellega. Nii kõik kümme tükki jutti 200 m jooksul.

Nii ei koondu ainult kaupmehed vaid ka teenuse osutajad. Tbilisis on üks sild, mille ümbruses seisavad tee ääres paarimeetriste vahedega mõnikümmend töömeest, igaühel oma riist kaasas – kellel ketaslõikur, kellel kividrell. Sõida kohale, kauple sobiv hind ja võta mees objektile kaasa.

Selle ärikultuuri üks meeleolukamaid areaale on nn Kuiva Silla juurest kaarega läbi pargi Naberezhnajani kulgev turg. Kuiv Sild sai oma nime selle järgi, et kunagi voolas sealt alt läbi jõgi, mis aga ümber suunati ning sinna tuli jõeäärne tee.

Turu esimest otsa sisustavad kõige-müüjad (keraamika, noad, automudelid, militaarnodi, plaadid). Tulevad lõunaks kohale, laotavad oma lina või teki laiali tee peale ja hakkavad oma kraami ükshaaval sinna peale laduma.

Edasi kõndides tuleb nõude osakond, seejärel tehnikakaubad, kõige suurem ala on maalide all ning lõpuks kohalik käsitöö – sallid, mütsid, karbid, ehted jne.

Käib tihe suhtlus müüjate vahel, kelle jaoks on turg nii ajaveetmiskoht kui ka võimalus midagi maha müüa. Kliente rohkem ei tüütata kui kaubale osutamine ja „antik, antik“ ütlemine. Kui lina-omanik parasjagu eemal on, siis teised müüjad otsivad ta turult üles. See on midagi Facebooki ja E-Bay vahepealset.

From → Georgia

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: