Liigu sisu juurde

Kullapalavik

27. okt. 2017

1859ndal aastal leidis hr Bodie tulikuumade suvede ja karmi pakasega talvega mäestikus Mono maakonnas kulda. Suures saamahimus külmus ta sama aasta novembris surnuks kui koos varustusega sinna naases ja tormikätte jäi ning ei teagi, et hiljem linn tema järgi nimetati. Kuna tulevase Bodie juures ei olnud kullavaru rikkalik, siis kaevandati seal tasapisi viistest aastat kuni 1875ndal toimus kaevanduses varing. Mis paljastas tohutu kulla ja hõbeda varu.

Kõledast mäestikust sai 7000 elanikuga Mono maakonna suurim metropol, suviti võis elanikkond kasvada pea 10 000 inimeseni. Siin kaevandasid 30 ettevõtet, pidevalt töötasid 159 purustit ja ning terve päeva võis kuulda plahvatusi kui mäge lõhati. Õhtul asendusid need plahvatused püstolilaskudega, kui karmi käega uusrikkad teineteist linna põhjaosas maha kõmmutasid. Siin asusid lõviosa 65st kõrtsist, hasartmängu põrgud, oopiumikoopad ja hooramajad. Viski voolas ojadena ja vägivald oli igapäevane.

Linna kerkisid hotellid, restoranid, pangad, kool, postkontor, pool tosinat turgu, alkoholi hulgimüüjad, kolm pruulikoda, oma ajaleht ja juuksur. Linna lõunapoolses otsas elasid korralikumad inimesed, kes korraldasid sportmänge, kontserte ja etendusi. Rajati pesapalliväljak ja hipodroom. Neljandal juulil korraldati võimas paraad ja paarikesed tantsisid Kaevurite Ballil. Kollase maavara tõttu oli rajatud Haapsalu suurune linn.

Kokku kaevati mäe seest välja tänases väärtuses ca 100 miljoni dollari eest kulda. Siinsed mehed oli nii kõvad, et ei läinud ka keetes pehmeks. Kui mäe seest tuleb raha välja, peab igaüks enda eest seisma, et temal nahka üle kõrvade ei tõmmata. Aga kui kuld käes, telliti San Fransiscost üle Sierra mäestiku külmutatud krevette ja pidutseti. Tol ajal võis karavan paar head päeva ookeaniäärest mägedesse matkata. Vaevalt viis aastat hiljem – aastaks 1881 – oli buum läbi, tootmine langes 50% kuid jätkus väiksemal määral kahe ilmasõja vahelgi. Teise maailmasõja ajal lõpetas linn sisuliselt tegevuse. Sellisena nagu ta siis jäi, on ta säilinud tänaseni, miinuse “kulum ja maksud”. Liivased tänavad kõrtside vahel, kus kiireim käsi ellu jäi ning võis naaseda viskit jooma. Majade vahel sibavad ringi maaoravad ja väiksemad närilised, igalpool vedeleb erinevat kaevandustehnikat – Attachment-13.jpeg

kui Depoo poisid kaasas oleksid, paneksime masinad taas tööle ja vaataksime järele, kas seal mäes midagi põnevat alles ka jäi. Üks kaevanduski on koos giidiga külastatav.

Linna, ühiskonna või ka ettevõtte rajamine vaid ühele mudelile on riskantne – fokuseerimist on vaja, et midagi hästi teha, aga nii võib eksisteerimies põhjus kiirelt kaduda. Makromuutused on ettearvamatud ja olulised – niikaua kui seinast raha tuleb, on mõistlik see muidugi vastu võtta kuid samal ajal ehitada üles alternatiivset tegevusala või ettevõtet. Bodie ise on sinna jõudmise keerukust igati väärt – mägitee on maaliline, karjakoerad karjatavad lambaid, röövlinnud tiirutavad taevas, kitsekesed näksivad hommikurohtu, raadiost kõlas Kid Rocki “…whiskey flowing like a river…”.

Võibolla peaks ka kaaluma mõne hukule määratud Ida-Virumaa asula muutmise kummituslinnaks/muuseumiks? Ehk tooks muuseumlinn rohkem sisse kui täna tuleb sotsiaaltoetusi kulutada, et seal elu sees hoida?

From → USA

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: