Liigu sisu juurde

Nohu!

6. nov. 2019

Nohu tuleb ikka ootamatult! Seekord kell 7 hommikul – jõudsime maasaide külla ning oma pere eluviisi hakkas meile tutvustama 27-aastana Nohu (rõhk esimesel silbil, o teises vältes). Maasaide reservaat Ngorongoro asub Põhja-Tansaanias. Kuidas said nad siia lõunasse? Sellele on lühike ja pikk vastus.

Maasaid elasid kunagi tänase Egiptuse aladel, kus oli liiga palju sõdimist ning maasaid soovisid sealt ära rännata. Maasaid hakkasid küsime endilt “kairo? kairo?”, mis tähendab maasai keeles “kuhu me lähme?”. Maasaid läksid, linnale aga olid nad nime andnud. Otsustasid minna lõunasse ja seal olid head rohumaad nende loomadele – ütlesid “sidan!” ehk “hea koht”. Tänapäeval on seal Sudan. Kui seal olud muutusid, tuli taas liikuda. Leiti järgmine hea ala ning öeldi “kinjya” ehk “me sööme palju”. Tänapäeval on seal Keenia, mille pealinn Nairobi tähendab “külm” maasai keeles. Jõudes veel lõuna poole, nägid nad “lõputuid rohuväljasid”, mis nende keeli on “serengeti”.

Kuna nende elustiil eeldab piisavalt rohumaad ja vett loomadele, siis Põhja-Tansaanias on kitsaks minemas. Seetõttu 5 aastat tagasi otsustas selle pere isa, et nad liiguvad lõunasse edasi. Kolme kuuga rändasid 50-liikmelise pere ja 120 pealise karjaga (lisaks lambad, kitsed) Mikumi rahvuspargi lähistele ning kahe teise maasai perega jäid siia paikseks. Niikaua kuni siin on hea, pole plaanis edasi liikuda. Aga millal rännak jätkub, seda ette ei tea.

Isal on viis naist, kolm võttis kohe algul kuna oli suure karjaga ning kaks on hiljem juurde tulnud, kuna naised hakkasid kurtma, et nad ei jõua loomade eest hoolitseda ja naisi on juurde vaja. Kokku kolm põlvkonda elab perena koos. Naised lüpsavad lehmi, ehitavad muda-onne ja meisterdavad ehteid ning mehed kaitsevad loomi kiskjate eest. Päeval on nö karjas ja öösel ajavad loomad akaatsia-okstest tarandikku, mida vahetustega valvavad, et lõvi või hüaan või šaakal kedagi kaasa ei viiks. Isa on oma elus kolm lõvi tapnud, poisid on selleks valmis.

Nohu käis seitse pluss neli aastat Mikumi külakoolis ning seejärel töötas naabruses asuvas hotell-laagris turvamehena. Isa oli vastu ideele, lasta mingitel võõrastel inimestel tulla vaatama, kuidas nad elavad, piiluda sisse nende kodudesse ja rikkuda nende elustiili. Paraku läks Nohu turvamehena kogutud raha eest kaheks aastaks tehnikumi turismi õppima. Tuli tagasi, näitas isale oma sertifikaati ning veenis teda, et ta ei taha midagi muuta, aga külalistelt saab veidi lisaraha, lisaks naiste tehtud ehteid müüa ja nende elustiil on teistele huvitav vaadata. Isa lõpuks lubas. Kolm esimeset külalist kolm kuud tagasi olid prantsuse tüdrukud. Üks neist armus Nohu venda ning elavad nüüd koos Alsace’i piirkonnas Prantsusmaal.

Praegu käib Nohu oma telefoni laadimas seal samas laagris, kus ta kunagi töötas, samuti õhtuti palub luba seal kuskil istuda ja lugeda, et õppida. Tal on plaanis osta päikesepaneel, et saaks kodus telefoni laadida ja lugeda. Samuti tahaks, et naised ehitaksid ühe onni juurde, kus saaks külalistele maasai kokandustunde teha.

Pildil vestab Nohu Janele hambaharja.

IMG_1908

From → Tansaania

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: