Liigu sisu juurde

Te kõik sööte elevandi sitta!

6. nov. 2019

Didi oli just lõpetanud detailse ja teatraalse ülevaate, kuidas ta sõltumata liigist – antiloobist inimeseni, suudab väljaheite järgi kükitaja soo määrata. Seda eeldusel, et palju aega pole möödunud ja uriini jäljed on veel pinnasel näha. Teadmisi – tarvilist vara jagas ta elevandi pabulakuhja kõrval, mida kuival ajal võib kuni 10 kilo kokku olla. Siis tulevad ka mesilased elevandi pabulate kallale, et sealt vett saada – kuival ajal kogu ülejäänud loodus praguneb ja tolmab. Luristavad mõnuga ja seejärel lähevad nad mett tegema. Ehk kui te Aafrika mett sööte, siis see on elevandi pabulatest ammutatud.

Didi on Ndengeleko hõimu esindaja – haritud loodusemees, kes puukoorest punutud riietes, paljajalu, viskeoda ühes ja vesivohlu sarv teises meid džunglis õigele rajale juhtis. Ta oli end saviga halliks määrinud, et näha välja nagu baobabi puu. Baobab on nii suuruselt kui vanuselt teine puu maailmas, aga Aafrikas kindel esimene. Baobab oli siin kui maailm loodi ning imeb käsnana endasse kogu maailma tarkust. Kuna tema puu süsi ongi käsnjas, siis esiteks talletab ta vett väga hästi ning teiseks ei ole tema vanust võimalik määrata aastarõngaste kaudu, kuna neid talle ei teki. Rusikareeglina – saja aastaga tuleb meeter ümbermõõtu juurde.

Seda baobabi käsnjat massi leotavad noored emad, et toita oma beebisid, et ka nemad kasvaksid suureks, tugevaks, targaks ja elaksid kaua ning edukalt. Loodusemehed topivad baobabi käsna ka endale ööseks kõrvadesse, et see maailma tarkuse antenn neile unenägudes selgeid signaale saadaks. Baobabi tüvi on mügerikke täis kuna elevandid kuival ajal löövad võhaga tema koore puruks, et käsna seest vett kätte saada. Ja siis saavad vett ka mesilased. Ehk kui te Aafrika mett sööte, siis see on baobabi tarkusest ammutatud.

Kirjutan seda teost baobabi vilju süües, millel on lisatud musta pipart, ingverit, suhkrut ja toiduvärvi. Piisavalt palju tarkust pole sealt veel tulnud, et aru saada, kas need viljad tuleks alla ka neelata või närida ja välja sülitada. Jätkan maailma mõtestamist siin inimkonna hällis – vahepeal kõrvetab päike, siis uputab vihm – loodus vohab ja viiking peab palavale ja niiskele kliimale vastu. Pärast seitsmetunnist maa- ja mägipiirkondade läbimist, oleme jõudnud Mikumi rahvuspargi äärealadele. Pildil Kisaki küla poisid keevitamas meie maasturi rollisammast tagasi kokku. Ekspeditsioon jätkub, Aafrika teed meid ei murra.

töökoda

From → Tansaania

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: