Liigu sisu juurde

Kalamehejutud

16. nov. 2019

Kizimkazi kalurikülas peavad hollandlastest paar kolonialistliku meeleoluga hotelli. Kõik on veidi kulunud, raske otsustada, kas stiilselt või vajaks koht juba värskendust. Oluline, et rõdult jõuab paari sammuga valge liiva ja ookeanini. Ka siin rannaribal on 2-3 tüütajat, kes turistidele reise pakuvad, aga nende pealetükkimine ei ole võrreldav saare põhjaosa randadega. Esimesest “ei”‘st piisab. Ookeanis sulistades tulevad turistide juurde kohalikud 5-7 aastased külapoisid, kes oma paari inglisekeelse sõna ja kohaliku jutuvadaga põnevaid külalisi uudistavad. Kuigi hotell on omajagu suur ning saarel käib valget rahvast palju, on kaluriküla lastele ikka valge inimene põnev. Lapsed ujuvad/suplevad, aga üle pea vette ikkagi ei minda – ujumiskultuur teeb ka rannakülades alles esimesi samme. Mulle tundub, et ka mõned kalamehed ei oska ujuda.

Rannas on ankrus sadakond paati, nii “dhow” stiilis purjepaadid, kalapaadid kui väiksemad aeru- ja mootorpaadid. Koos tõusuga 14-15 paiku kogunevad külamehed randa, madalapõhjalisse mootorpaati laotakse ca 15 kalurit ning sõidetakse paarsada meetrit välja kaluripaatideni – seal ronib igasse paati 3-4 kalurit ning minnakse merele. Tansaanias on üle 35 000 ookeanikaluri, Sansibari vetest tõmmatakse välja aastas 34 000 tonni kala. Kala on auväärsel neljandal kohal ja moodustab üle 4% riigi ekspordist (väärismetallid 42%, tubakas alla 8 ja vürtsid üle 5%).

Vingemad merekarud seilavad terve öö oma lemmik püügikohta, et järgmine päev ookeanil püüda ja seejärel öösel tagasi sõita. Valdav enamus jõuab öö möödudes koos päikesetõusuga juba tagasi, jäävad taas nö reidile ja mootorpaat läheb neile vastu, laob mehed koos saagiga peale ja toob kaldale. Siin ootab neid ligi 100 klienti ja oksjonipidajad. Mõõkkalad, doradod, tuunikalad, wahood ja trevallyd, makrellid, kaheksajalad ja muu saak laotatakse liivale, kolm oksjonipidajad hakkavad numbreid karjuma ning ostjad nihelema. Varsti hakkavad rahapatakad ja kala omanikku vahetama. Patakad seetõttu, et 10 000 šillingit on ca 4 eurot. Küla miisud käivad seltskonna vahel ringi, teades, et varem või hiljem keegi roogib oma kala siinsamas rannaliival ära. Vaevalt, et sellises keskkonnas kasvanud kass hiiri oskab püüda. Kui, siis ainult meelelahutuseks.

Mõned ostjad on end varustanud mõõtlindi või rippkaaluga, teised usaldavad oma silma ja oksjonipidaja hinnangut. Suuri tuunikalu müüakse ühe kaupa, väiksemaid makrelle 3-4 tükki koos pundiks köidetud. Kuigi kalad on meie silma jaoks hiiglaslikud, siis sel hommikul ühtegi nii suurt ei olnud, mida üks mees ei suudaks paadist välja tõsta ja liivale lohistada. Tõsi, selle pea kahemeetrise mõõkkala kaldale toomist ma ei näinud. Siit alustavad kalad oma teekonda külarahva lauale, kohalikku restorani ja Stonetowni turgudele. Nii nagu ka eile õhtul, söön ka mina täna värsket grillkala.kala

From → Tansaania

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: