Liigu sisu juurde

Organiseeritud kuritegevus

19. aug. 2011

Kultuuri piir asub Urumqi rahvusvahelises bussijaamas. Seal kohtad esimesi kasahhe ning oled taas lahkete ja sõbralike inimeste seltsis. Pärast 12h bussisõitu oli mu varustusse lisandunud:

– nimekiri erinevatest toitudest s.h nt õuna sort, mida pean Kasahstanis proovima

– Kali telefoninumber, kes Almatys mind aitab kui midagi on

– Natalja telefoninumber, kelle kaudu on võimalik korter leida

– küllakutse üheks päevaks provintsipealinna, kus peaksin lastega inglise keeles rääkima, nende praktika eesmärgil ja tehtaks sauna

– Kostja telefoninumber, kes samuti Almatys elab ja ka ise bussis oli

Hiina-Kasahstani piirile lähenedes alustasid aktivist-kaubareisijad rahakorjamist, et piirikad ära osta. Muidu pidavat väga kaua minema kui kogu kraam bussis läbi vaadatakse. See tekitas bussis elava arutelu, kes kui palju peab maksma – näiteks kahe lapsega pere, kas maksavad ainult täiskasvanute või ka laste eest 5 USDi pa mordu. Lõpuks saadi ühele meelele, aga Hiina piiril igatahes meie buss, mis sisenes ühena esimestest lahkus ühena viimastest. Crime doesnt pay.

Teisel pool piiri bussi oodates lobisisesin pikemalt ühe venelasega, kes samuti käis Hiinas asju ajamas ja nüüd tagasi Alma-Atasse läheb. Tundus väga intelligentne härra olevat. Uuris, kuidas Eestis elu ja minu positiivse vastuse peale küsis “Kas see tähebda, et Sul läheb hästi või et ka teistel?”. Arutasime keskmiste palkade üle ja mida selle rahasumma eest ühes või teises kohas endale lubada saab.

Kasahhid arvasid, et Kasahstanis elavad inimesed druzhna ning lisaks on head suhted ka kõigi naabritega. Venelased arvasid, et nii ja naa, enne rääkisid kõik ilusasti vene keelt, nüüd iga -stan proovib oma kohalikku arendada.

Kõige rohkem meeldis mulle selle vene härrasmehe vastus, kes küsis vastu “Aga mitu inimest Sul peres on? Kas te mõnikord tülitsete? Kuidas on võimalik, et 15 miljonit inimest alati hästi läbi saavad – muidugi on vahepeal probleeme, aga need lahendame ja elame ilusasti edasi.”

Võtsime kolmekesi takso Alma-Atasse. Vene härrasmehe ja ühe kasahhiprouaga. Lõunapeatuses tehti mulle kiirelt selgeks, et mina olen külaline siin maal ja nemad maksavad. Minu vastupuiklemine lämmatati nii nagu ainult külalislahked inimesed seda oskavad. Olen tagasi kultuur-rahva seas. Hüvasti Hiina Reziimiriik.

Taksojuht tõi Almatysse, pani teised äärelinnas maha ning tõi mind keskele, et aidata öömaja leida. Väikse tiirutamise peale see ka õnnestus ning kasahhi külalislahkuse märgiks uuris, kas mul Almatys znakmostva on. Eitava vastuse peale tuli järgmine lahke pakkumine “A devushku nuzhna?”. Lahke päikeseline stepirahvas.

P.S siinkohal on korrektne märkida, et neli päeva hiljem kui tahtsin osta rongipiletit Shymkenti ja need olid läbimüüdud, siis andsin Kasahstani Vabariigi Siseministeeriumi siseasjade osakonna transpordi sektori Almaty II jaama siseasjade üksuse korrapidaja kaudu rongi nacalinikule 1500 ja korrapidajale endale veel 1000 tenget, et nad ikkagi mulle rongil pileti leiaksid. Vagun 5, kupee IX, koht 36. 10 euri on minumeelest kahe inimesi hind olnud juba viimased 10 aastat Lätist Makedooniani. Crime does pay. Muidu oleksin pidanud bussis istuma 12h, aga nüüd tudun mõnusasti rongis.

 

 

 

From → Kasahstan

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: