Liigu sisu juurde

Maailma-asjadest ornitoloogi pilguga

25. aug. 2011

“No ja kus Su värav on, lähme teeme mõned löögid?” pakkusin Sanjale. “Oi, u menja netu.I obõcno igraju dereva ot dereva.” Nojah, väga lühinägelik minust eeldada, et 7-aastasele poisile on paps siin külas värava ehitanud. Sanja on Jevgeni Mihhailovitshi poeg, kes on üks habemega bioloog, erilise armastusega lindude vastu.

Istusime pärast matka tema külalistemaja terrasil, jõin teed ja ta arutas maailma-asjade üle. Tema fotokollektsioonis on üle 82 000 foto, peamiselt lindudest ja taimedest. “Mõned aastad tagasi ma kõndisin siinkandis ringi ja pildistasin linde igapäevaselt, kelle kohtamine praegu on suurim juhus ja õnn. Rekord-aastal loendasime kolleegidega 14 000 lindu ühe päevaga.” Igal teadlasel oli oma liik ja suurus, mida ta luges – nt täiskasvanud egiptuse raisakotkad ja kogu meeskonnaga muudkui loendasime.

“Arvan, et mõned mu pildid on juba paari aasta pärast dokumenteeritud tõendiks, et mõned liigid üldse eksisteerisid. Ma näen iga aastaga, kuidas inimkonna käitumine loodust kurnab. Mu sõbrad putukateadlased räägivad, et neid (putukaid) on ka nii väheks jäänud – eks see mõjutab ka lindude söögilauda. Lisaks muidugi otsene raiumine, reostus, pesitsemisalade kuivendamine jne.”

Kokku pidavat praegu olema alles 1% kõigist liikidest, kes üldse on maailmas kunagi elanud. Loodus on kogu aeg arenenud ja muutunud, kui praegune trend on ainult liikide väljasuremise suunas, mitte asendumise või mitmekesisustumise poole.

Praeguste trendide jätkumisel hindavad bioloogid inimkonna kestuseks kuni 120 aastat. Loodus oma muudetud kujul säilib, aga meie saame dinosaurusteks. Üle oma võimete elamine, mille musternäidis on USA, kurnab kogu planeedi ära.

Tema jaoks ei olnud USA krediidireitingu alandamine mingi üllatus. Peamiselt jälgib ta maailmamajandu st oma turismiäri pärast – kui algas kriis, kadusid ka pooled grupid. Praegu on kuld oma kõigiaegade rekordeid tegemas ja Jevgeni ootab järgmiselt hooajalt veel vähem kui sellelt. Kodumajutuse laiendus seisab juba 3 aastat.

“Kui praegu kõik võla-usaldajad keelduksid USA-le juurde laenama, poleks neil midagi tagasi maksta. Riikliku võlataset saab muuta vaid Kongress ning kuni järgmiste valimisteni seda ei puututa, kuid pärast valimisi üritatakse taas leida maailmast riike, kes on neile nõus laenu veel juurde andma.”

P.S Ashagabadis, kuhu ma ei läinud, oli eelmine nädal 53 kraadi varjus, rääkisid overlanderid, kes on teelt Londonist Sydnysse. Pole paha. Jätan vist järgmise Kesk-Aasia külastuse kevad- või sügisperioodi.

From → Kasahstan

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: