Liigu sisu juurde

Kevadine ilm

15. mai 2012

Meile õpetatakse juba titest peale, et kevadine ilm on salakaval ning tuleb ikka soojalt riides käia ning mättal ei tohi enne jaanipäeva istuda. Georgia kevadine ilm on samuti salakaval. Siiani seisnes see peamiselt selles, et kui mul on tööasju ajada, siis on selge taevas ning koos vaba hommikupooliku või nädalavahetusega saabub hall pilvemass ja seenevihm.

Oleks siis vähemalt dramaatilised tormipilved, saaks ehk mõne laheda pildi teha.

Pean sel reisil teist korda tõdema, kui mõttetud mu mured on. Esimene kord oli Ukrainas kui ma õhtuses paduvihmas teel sauaga militsionääri nägin ning hakkasin põdema, et kas ma lendasin nüüd +20-ga või +60-ga radarisse (ehk kas asula märk oli juba ära olnud). Ei raatsi ju pidureid kulutada, lased masina hool niisama raugeda. Militsionäärini jõudes, suunas ta mu edasi. Ta lihtsalt reguleeris liiklust, sest üks kaubik oli lömastanud jalakäija, kes 20-30 meetrit kaubikust eespool pladiseval asfaldil lebas. Kiirabi oli veel kohale jõudmata. Piinlik oli. Mina ja minu väiksed mured.

Üle-eile õhtul jõudis torm Tbilisisse. Tegin oma Vabaduse väljakul asuva apartmendi akna lahti ning nautisin hullu möllu tänaval. Kallas kui dushi all, tänavatel tekkisid jõed. Tbilisi asub mägede vahel orus, seega kõrgemal asuvatelt tänavatel hakkab kiirelt kesklinna jõekaldale vett kogunema. Müristas ja välgutas. Kahju, et mu oskused ei võimalda linnakumas välkudest midagi natukenegi foto moodi välja võluda. Sama oskuste puuduse üle kurtsin teel Tbilisisse.

Maantee läänepoolt kulgeb mäeahelikust 5-10 kilomeetri kaugusel. Tee oli kuiv, aga mägedes möllas äike. Paar korda minutis valgustasid välgud kogu mäeaheliku mahedasse valgusesse. Kuna mäed olid ka pilvepatjadega kaetud, siis välgud seal sees tekitasid sellise mõnusa valgustuse, mitte traditsioonilise elektri-sik-saki, mida välkudega seostame. Küll tahaks osata paremini pildistada ja seda kuidagi talletada.

Hommikul David Gareja kloostrisse sõites oli politsei tee Rustavi poole sulgenud ja suunasid mind suurel ringile mööda Kakhetia teed. Tee olevat ära lagunenud. No pagan, ligi tunni-ajane ring tõenäoliselt – jään ilma oma traditsioonilisest üksindusest turmismagneti esmastel hommiktundidel kui teised pole veel jõudnud. Päike jõuab juba kõrgele, varjud lähevad tumedamaks, piltidele tekivad turistid. Ehh, noh ega koguaeg ei peagi pildistama.

Eile õhtul turismitiirult tagasi jõudes sain küllakutse – minu esimene kellegi koju siin maal. Õhtusöögil tuli välja, et „täna me ei laula“. Tbilisis on lein. Tormiveed viisid kaasa ühe maja seina ning viis inimest, sealhulgas kaks last ja nende ema jäid rusude alla.

Rahe oli peksnud põllutaimi, saagikaotus on garanteeritud; tulvaveed viisid kaasa mitmed teed – 80 peret on jätkuvalt muust maailmast ära lõigatud. Mitmed maalihed ja mägedest tulev rusu on asulates masendust loonud – sodi on kõikjal, keldrid vett täis, tänavad vajavad korrastamist, infrastruktuur taastamist. Need inimesed ei muretse fotode pärast.

Kõik pääste ja jõustruktuurid olid tänavatel, et aidata ja kindlustunnet anda rahvale. Täna hommikul on õues taas +30 ning musta masendust ei meenuta kesklinnas miski. Eesti ilmetul kevadilmal on oma võlu. Ma proovin siin hakkama saada +35, äikese, rahe ja tuuleiilidega ühe päeva sees. Järgmine kord kirjutan ehk millestki lõbusamast ja siis ka koos fotodega.

From → Georgia

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: