Liigu sisu juurde

Pacific Coast Highway ehk California One

22. okt. 2017

Sa oled pärast kolmetunnist und 30 tundi järjest üleval, langed motellivoodisse ja teed viie tunni pärast silmad lahti ning pole lootustki uuesti magama jääda. Eestis on pealelõuna. Tore, lähme siis pildistama. Morro Rocki rannas oli päikesetõusu ootama tulnud kaks tervisesportlast, kes märjal liival sörkisid ning mõned preeriakoovitajad. Maarahvas kutsub seda ka sirbilinnuks iseloomuliku noka tõttu. Varahommikul kohtad inimkonna parimat osa – nad jalutavad koeri, sörgivad, surfavad, sõidavad rattaga, ütlevad tere, pesevad sadamas laevu ja käivad ujumas. Kuskil ei paista neid kolmeliitrilisi ketšupipudeleid ostvaid alati naeratavaid kõiketeadjaid, kes on Ameerikale Trumbid kätte mänginud.

Kahel pool jõesuuet on loodusehuvilisel võimalik võrrelda inimesega koostööd tekkinud maastiku ja looduse enda arengut. Inimpoolel on mõnus liivadüünide vahele pikali visata, kuulata ookeani kohinat ja lindude esimesi häälitsusi. Teisel pool jõesuuet on tara ees ning loodus taastab end – randa tekib võpsik. Sarnane meie puisniitudega või Kaibaldi liivikuga – kui inimene oma panust ei anna, siis loodus neelab tekkinud koosluse aastatega endasse ja muudab teda ise. Võta nüüd kinni, kumb on ilusam ja rohkem säilitamist väärt.

Eesti keskonnakogukond tunneb muret võõrliikide sisserände ja meie algupäraste liikide väljasuremise pärast. Markantsem näide on kindlasti mingi võitlus ja võit naaritsa üle, praegu saavad meedias kõlapinda Läänemaa šaakalid. Eriala valdkondades räägitakse ka erinevate liblikate või taimede vallutuskäigust. Tavaliselt nende väikeste tegelaste – näiteks putukate – tekitatav muutus on alguses raskemini märgatav kuid pikaajaliselt oluliselt suurema mõjuga. Võtab alati pead kratsima, et miks küll need lõunamaa tegelased on nii sitked, et meie kohalikud vastu ei pea. Kalifornias paraku on sama mure – Tortellini limukas ja roheline Euroopa krabi on laevade küljes siinsetesse vetesse tulnud ning neil pole siin looduslikku kiskjat, kes neid ohustaks. Nii kipuvad nad vohama ja hävitama kohalike lindude toidulauda.

Rannas on teisigi informatiivseid silte. Üks neist annab teada, et mõned ameeriklased söövad isegi 20 naela mereande s.h kala aastas. See on 9 kilo. Vaatad silti ühte ja teist pidi ning ei oska välja nuputada, kuidas nad nii vähesega hakkama saavad. Kas nad pole kuulnud midagi sütel tehtud huntahvenast, grillitud tuunafileest, siia salsast, soolatud meriforellist, praetud lestast või suitsuangerjast? Google annab teada, et kogu rahva keskmine on napilt üle 6 kilo kala aastas. Raske on see elu maailma rikkaimas ja võimsamas riigis. Eestlane sõi 2009ndel aastal 20 kilo kalatooteid, puhast kala 2015.a. andmetel 10 kilo aastas. Olgem õnnelikud, et meil nii hästi on läinud ja mõtleme vahetevahel nendele ametnikele ja ministritele, kes Euroopas meie püüginorme käivad kaitsmas või juurde toomas. See on oluline elustiili allikas ja nendel läbirääkimistel ei tohi põruda.

Kabrioletiga mereääres sõitmisel on üks suur pluss – Sa tunned lõhna ja kuuled hääli. Soolase mere ja sooja maa lõhna, nähvakas mägede vahelt kivist ja jahedat või siis põhja-lonthüljeste peeruhaisu segatuna pelikanide kraaksatustega. Või põleva metsa lõhna. Kui Napa orus ja Põhja-Kalifornias möllavad tulekahjud on kahjustanud või hävitanud sealsed viinamarjaistandused, siis siin lõunapool on “itaalia idüll” täiesti säilinud ja see tulekahi, mis mu teele jäi, oli üksik. Võib eeldada, et nii nagu Forrest Gump rikastus oma tormis ainsana alles jäänud krevetilaevaga, siis ka Kalifornia keskosa veiniistandusi ootab ees majanduslikult edukas viisaastak. Tulekahjude eeldatav kahju – ligi 3 miljardit dollarit – on raske ühel Virumaa poisil ette kujutada. Nagu oleks 10-15% Eesti aastasest SKT-st korraga ära põletatud.

Attachment-1.jpeg

Kuiv on siin tõesti – kui keegi maalappi ei kasta, siis on kogu rohi kollane kuigi puud on veel rohelised. Värviline sügis peaks siia jõudma pooles novembris. Tunne, et olen maandumas kõrbesse tekkis ka viimasel tunnil Dreamlineri pardal. Kollane, liivane, pigem lame ja kümnete kilomeetrite kaupa täis ehitatud. See on siiski vaid L.A poolne ots, ligi poolel teel põhja tekivad kuplid, tee muutub põnevamaks ja algavad esimese mägede frondi taga veiniistandused. Rahvatarkus, et “rohi on teiselpool aeda ikka rohelisem” ning paljajalu veetud suved maakodus, on jätnud arusaama, et muru peab olema roheline. Siin ringi sõites on kohalikest kahju – nemad peavad elama kõrrepõllul – mõtle kui ebamugav võib olla sellel kollasel liivatolmusegusel “murul” pikutada ja pilvi lugeda. Kahju on ka nendest lehmadest, kes teeääres peavad oma udarad punni sööma kollast kõrt krõmpsutades. Olles küll bioloogias profaan arvan, et naati või lillelille on mõnusam süüa. Lehmad on siin muide väga tublid – annavad ca 10 000 kilo aastas piima. Võib-olla mu kaastunne neile oli asjatu.

Ookeaniääres ei ole lihtne – sajad kilomeetreid randu, pidev päike ja merre s.t ookeani minek ei ole kerge. Ookeanihoovus võib Su mõnes kohast rannast eemale kanda, mis ei ole teoorias väga ohtlik – ujud risti hoovusest välja ja rannale tagasi. Võidelda pole mõtet hoovusega. Paraku iga aasta ca 50 inimest siiski selle võitluse ette võtab, end ära väsitab ja upub. Allvool on lainete loomulik osa – siin aga võib see olla piisavalt tugev, et veesõber vee alla ja rannast eemale tirida. Lisaks on varuks küll harva esinev, aga seda ootamatum komme, saata mõni laine kuni 100 jardi kaugemale randa kui teised lained. Istud ja plätserdad mõnusasti lainetevahuga kui äkki tuleb ei tea kust megalaine, mis Sind liivalt tõstab. Loodetavasti jõuan järgmise kuu jooksul ka piltide näitamiseni – ka nende valmimine eeldas ja tõi kaasa meeleolukaid jookse lainete eest nii ilma kui koos varustusega. Pildistad midagi, märkad näiteks veelindu, hakkad lähemale hiilima ja siis tunned suurema laine tulekut ning Su fotokott on 30 meetrit eemal liival ning saab 5 sekundi pärast märjaks. Minu okeanoloogia inglisekeel osutus olematuks – igast sõnast saad aru, aga pole aimugi, millega tegu. Rip current, backwash, sleeper waves jne.

From → USA

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: