Liigu sisu juurde

Für Yelyzaveta

25. veebr. 2022

Külateel veereva tuk-tuki krapist kõlas Beethoveni „Für Elise“ andmaks külaelanikele märku, et leivaauto on kohal. Ta tuleb iga õhtu kella kuue paiku – vahetult enne päikeseloojangut. Üle põldude kostis väntorelit või jäätiseautot meenutav heli ka meie laagrini. Olin kolm päeva nautinud Darreli, Christo, Hemantha, Senadheera ja Pasindu safari külaslahkust – maganud nende telkides, söönud kätega nende valmistatud karrisid ning proovinud võimalikult kiiresti märgata lindu või looma, mida nende teravad silmad ammu juba nägid.

Paraku pean täna edasi sõitma ning kui leiva-auto on kohal, siis olen järelikult hilinemas. Autojuht Nalin juba ootab küla teises otsas, sest safari laagrisse viiv tee ei ole tavasõidukiga läbitav. Olin pakitud ja valmis tänusõnadega lahkuma kui laagriülem Darrel kohale marssis ja teatas „Rebaseonu! Rebaseonu! Keegi on Su herneis! Kas tahad vaatama tulla?“. No eks ta päris onu Remuse sõnade ja Tõnu Aava häälega seda ei öelnud vaid vuristas armsa Sri Lanka aktsendiga inglise keelt.

Jätsin lainurga õlale kõikuma ja matkasin plätudes mööda külateed talle järele. Mõne aja pärast keerasime naabri hoovi, läbisime selle ja jõudsime aiamaale. Seal palus Darrel käemärgiga, et ma kuss oleksin ning järgneksin. Astusime vaikselt mööda chilli-taimede vagude vahesid põllu ääres kasvava suurema põõsani. Sealt avanes juba parem vaade – viis elevant, neist kaks suurt võhkadega maiustasid aiasaaduste kallal. Elevant on õnneks piisavalt suur loom, et teda võib ka lainurgaga veidi kaugemalt pildistada.

Saatsin Nalinile whatsappis teate „Sorry, 20 minutes late – elephants in village“. Mulle tegelikult ei meeldi hilineda, aga raksus käivad elevandid tundus piisavalt hea vabandus. Nad on kohalikele farmeritele paras nuhtlus – ööseks pannakse põldude äärde imitatsioonipaketid või paugutid, et neid eemale hirmutada. Selleks, et suurt kere pringina hoida peavad elevandid sisuliselt terve päeva sööma – kõnnivad mööda oma leviala ringi ning proovivad iga sammu ajal midagi ka põske pista.

Varsti algab kevad ja rändlinnud tulevad taas – küllap ka meie põllumehed nagu iga aasta tunnevad muret nende valgepõsk-laglede ja suurte laukhane parvede pärast, kes vilja ära söövad. Otsides sobivat hernehirmutist, linnupeletit või kaaludes hoiatuslaske kasutada, lohutagem põllumeest sel hetkel mõttega, et vähemalt ei pea põldudelt elevante eemale peletama.

Postitus on pühendatud kõikidele Yelyzavetadele, Oleksandratele, Khrystynadele, Katerynadele ja teistele, kes oma pojad peavad selle suure junni vastu sõtta saatma.

From → Sri Lanka

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: